Tuletõrje ajalugu
Tallinna rae poolt välja antud vanim tulekaitsealane määrus on aastst 1555. Linn oli jagatud
neljaks kvartaliks ehk jaoskonnaks: Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Igasse
jaoskonda määras raad jaoskonnaülema kelle ülesandeks oli kontrollida määruse täitmist ja
korraldada kustutustöid. Iga jaoskonnaülem valis linnakodanike hulgast neli brandmeistrit, kes
tulekahju puhul pidid organiseerima inimesed kustutustöödele ning neid juhtima.
Jaoskondadel olid oma kustutusvahendid, mis asusid tähtsamates kohtades: raekojas, kirikute
juures jne. Kustutusvahendid pidid olema ka igal majaomanikul, kes olid kohustatud saatma
oma sugulased ja tüdrukud nendega tulekahjule. Suure tulekahju korral pidid kustutustöödest
osa võtma kõik töövõimelised linnakodanikud.
Öösiti liikus igas jaoskonnasneli öövahti. Kui keegi nendest kusagil tulekahju märkas, pidi
sellest käristiga märku andma
annaabi.ee 
