Hiiumaa - referaat
Et
kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade
arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest (LI-III) kuni leede-turvastunud muldadeni (LGI;
vt tabel 1.4), millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni.
Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on
kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad.
Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad
enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk,
kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele
kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha
e ligikaudu 0,7%