Filosoofia kordamisküsimused
suhtes. Sest mingi propositsioon on seetõttu iseenesest teada,
et predikaat sisaldub subjekti logoses, nagu näiteks inimene on elukas, sest elukas on
ju inimese logoses. Järelikult kui predikaadi ja subjekti kohta on kõigile teada, mis see
on, siis see propositsioon on kõigile iseenesest teada, nagu on ilmne tõestamise
algprintsiipide puhul, mille terminid on midagi [inimestele] ühist, mis ei ole kellelegi
teadmata, nagu näiteks olev jaolematu, tervik ja osa ning muud sarnast. Kui aga
mõnele ei ole predikaadi ja subjekti kohta teada, mis see on, siis on propositsioon
küll, kuivõrd ta iseeneses on, iseenesest teada, ent mitte nendele, kes propositsiooni
predikaati ja subjekti ei tea. Ja seepärast tuleb ette, nii nagu
ütleb Boëthius raamatus De hebdomadibus, et on mingid ühised
vaimukontseptsioonid, mis on iseenesest teada ainult tarkadele, nagu näiteks see, et
kehatud asjad ei ole kohas
annaabi.ee 
