Herbjørg Wassmo romaan „Dina raamat“
Peale teist õueskäiku, kui Oline Benjaminil riideid
vahetada aitas, hüüdis naine Stinele (pidi laste järele vaatama), et Benjamin on metslane ning Stine
peab hoolikamalt ta järele vaatama. Noor poiss vastas seepeale, et ta on pagan, mitte metslane.
Nimelt ütles Oline talle kord, et poiss jääb elu lõpuni paganaks, kuna too oli öelnud „põrguline“.
„Ta oli kahe näoga Janus.“ („Dina raamat“ lk 239) Teoses võrreldakse kahe näoga Janusega
venelast Leo Žukovskit kui too tantsis Dina klaverimängu saatel. Leol oli arm põse peal ning ringi
keereldes näitas ta nii vigastatud kui vigastamata palet, justkui oleks tal kaks nägu.
Kahe näoga Janus oli vanarooma mütoloogias uste, väravate, alguste, lõppude, ukseavade jumal.
Kahe näoga januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku. See sümboliseerib piiri (läbikäik,
uks vms) mineviku ehk lõpu ja tuleviku ehk alguse vahel.