Katsetused - Colin Rowe ja Fred Koetteri põhjal
kujule ning Versaille's kui näide totaalselt planeeritusest samastub tunduvalt rohkem
Rotermanni arendusega.
Vaadates hetkeks tagasi essees kõneldud mõtetele ja võrdlustele, tahan lõpetuseks
tuua vastuse küsimusele, mille esitasid ka Rowe ja Koetter: "miks me oleme sunnitud
eelistama nostalgiat tulevikust, kuid mitte seda minevikust?" Mõtestades seda lihtsamalt kui,
et miks meie ühiskond muudkui januleb ainult uue ja tundmatu suunal, tahes luua nõnda
paremaid võimalusi linnaruumis, selle asemel et väärtustada rohkem juba olemasolevat.
Siinkohal mõistangi linna suhestamist viisidel, mis arvestavad pluralismi, toetades samal ajal
ühtset tervikut. Keskond kus me elame on kirju ning ideed ja loome selle sees samuti. Seda
tuleb aga õigel moel osata ära kasutada. Oluline oleks panustada aega ja sihikindlust ning
annaabi.ee 
