Baltisaksa roll eestlaste ajaloos
mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti
haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti
Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja
rahvuseepos "Kalevipoeg".
19.sajandi esimesel poolel muutus eetikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Hakati
välja andma eestikeelseid ajalehti. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann
Voldemar Jannses, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees.
Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas
1843. Aastal uue eesti keele grammatika võttes aluseks põhja-eesti keskmurde.
Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Baltisakslaste eeskoste all olev selts
oli Tartus asutatud Vanemuine ja Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas
mitu laulupidu, 1870. Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega.
annaabi.ee 
