Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal
Tegemist oli niihästi baltisaksa ringkondade vastuseisuga
kui ka vene bürokraatia tahtliku viivitusega, et pidu nurja ajada.
Esimene üldlaulupidu
Kui laulupidu siiski suudeti läbi viia tulenes see asjaolust, et ettevalmistused olid loa ootamise
ajal jätkunud. Raskused polnud mitte ainult välised vaid ka sisemised.Eestis selle ajani
asutatud koorid olid ülekaalukalt segakoorid, baltisaksa eeskujul aga tidi valitsema
meeskoorilaul. Jannsengi oli ,,Vanemuises" asutanud meeskoori ning propageeris meeskoore
ka ,,Eesti Postimehes". President Willigrode kaitses segakoore. Luteri püastorid olid
segakooride vastu ning esitasid mitmeid, ka moraalseid argumente sega- ja meeskooride
mitmepäevase kokkutuleku vastu. Laulupeol olidki ainult meeskoorid. Mõnigi laul tuli
seetõttu meeskooride jaoks ümber seada. Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll
aga kolmandal (1881). Seal võtsid nad osa üksnes võistulaulmises.
annaabi.ee 
