Rahvuslik liikumine
pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist
saksikuks ettevõtmiseks ja nad ei toetanud seda. Hurt oli igati selle poolt, ta pidas peokõne
seal, kus rõhutas, et eesti mees peab jääma eesti meheks, oma rahvuse säilitamine mitte
ümberrahvastumine (saksistumine). Laulupeol oli Tartus üle 800 laulja, üle 12 000 kuulaja.
See laulupidu oli uueks tõukeks- tekkis terve rida uusi koore. Janneni Postimehe toimetuses
olid kaastöölisteks ja Jakobson ja Hurt, aga nende vaated olid teistsugused. Jakobsoni artiklid
olid väga tugevalt baltisakslaste pihta sihitud, sest nad kohapeal võimutsesid. Jannsen võttis
vastu Em ja Lm rüütelkonna toetuse. Vastutasuks lubas, et Jakobsoni artiklid Eesti Postimees
ei avalda enam. Jannsen läks kokkuleppele baltisakslastega. Kui Hurt avaldas oma Eesti
ajaloo käsitlust- pildid isamaa sündinud asjust, see oli baltisakslastele vastuvõtmatu,