Esmane intervjuu
Antud seisundi ajalugu.
Sümptomid hakkasid ajapikku arenema kolm aastat tagasi, kui pere kolis ära väikesest
maakohast linna.(Pt oli siis 14a-ne) Patsient on pidanud ennast teistest erinevaks ning
uues kohas pole ta leidnud endale mõttekaaslasi. Patsient hakkas ühiskonnast eralduma,
tulid esimesed enesevigastused. Alul ema arvas, et lapsel on kohanemisraskused ning ta
ei pööranud sellele erilist tähelepanu, lootes, et probleem laheneb iseenesest, kuid seda ei
juhtunud. Ema püüdis Janelaga rääkida, alul tüdruk kuulas teda, kuid siis ilmusidki
internetisõbrad ja siis hakkasidki tulema hullemad enesevigastused, koolist puudumised,
hulkumised. Kriis saabuski neli-viis kuud tagasi, kui patsient jättis kooli lõplikult pooleli,
ei läinud enam kooli, keeldus hommikuuti üles tõusmast, magas päeviti, sõi, kolas mööda
poode. Kodus olles istus arvutis, luges seal raamatuid, külastas kollaseid lehekülgi,
kirjutas oma blogi.
Eelnevad haigestumised.