Tõde ja Õigus II Terve tekst
sõbrale vastu, niipea kui see ukse avas. ,,Valekristused on need seal, mitte meie! Kogu see kool
on Valekristus, mõistate, Ivan Vassiljevits."
Aga Voitinski mõistis väga vähe sellest, mis talle räägiti või mis tema ümber sündis, niipea kui ta
oli tarvitanud alkoholi. Sellepärast võisidki temaga sündida kõige imelikumad asjad.
Oli õhtuid, kus tuldi kaugematest tubadest, isegi ülalt Siberist alla tuppa janditama, kui
Slopasevil ja Voitinskil kestis lõbus oleng hilja ööni. Suures toas kustutatakse tuli ja poisid
poevad magama. Aga pimedas hiilib keegi Slopasevi toa ukse juurde ja koputab.
,,Sisse!" möirgab Slopasev.
Aga sisse ei astu keegi, ainult koputatakse natukese aja pärast uuesti.
,,Sisse, ütlen ma!" karjub Slopasev.
Aga ei ilmu keegi.
,,Uks on ehk lukus, Aleksander Matvejits," krägiseb Voitinski piiksuvalt.
,,Katsuge järele," käsutab Slopasev.
annaabi.ee 
