Eesti ajalugu V, lk 66-70 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
kaks peamist asustuskollet lekkisid Narva- mõisniketa. Eesti asundustegelane August
tagusel alal ja Oudova ümbruses, eriti just Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum
baltisakslastest mõisaomanikele või rentnikele ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918),
kuulunud mõisates. iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sa-
Eestlaste kolmandaks, järjest kasvava jandit hiljem: Peale mõne üksiku jõukama ja
tähtsusega asupaigaks sai Peterburi linn, reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei
mistõttu seda osa väljarändest võib nimetada püsi, on pea kõikidel väljarändamise põhjuseks
ka linnadiasporaa kujunemise etapiks. Juba nälg maa järele ja võimata rasked olud meie
pärisorjuse ajal sattus Peterburi jt. linnadesse kodumaal. Mõisnike suhtumist väljarändesse
oma härrat saatvaid eestlastest teenijaid
annaabi.ee 
