Euroopa ja loodusgeograafia
Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi, mida
võime näha paekalda järsakutel, näiteks Sakas Ida-Virus. Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi
ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid.
Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid:
Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa
liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim
neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks
liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest.
Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral.
Huvitav
Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi
saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku
annaabi.ee 
