Ta on oma särgi sidunud ridva külge, mis eile oli kindlasti veel õngeritv. Ja ta viibutab ritva selle särgiga nagu pöörane pea kohal. "Jaanaaaa!"kuuleb ta poisi hüüdu. Ta teadis kohe. Mathis on tulnud, on kohal, sillal. Ja Jana ei tea ise, mis ta teeb. Ta hüüab, ta karjub, ta lehvitab mõlema käega. Siis näeb ta kirja, mida ta nii väga on oodanud. Valge värviga on Mathis selle kirjutanud sillale. Ja mööda sõites loeb Jana: MA ARMASTAN JANAT! Lootus sureb viimasena! Jana ootas ja lootis ning lõpuks ta soov täideti. Jana kohe peab tulema ka järgmine vaheaeg maale ja Mathisele ka enda tunnetest rääkima. Mathise üllatus jääb kauaks ajaks meelde. Pühapäev tänaval Mitte kunagi polnud Ulrich seda tüdrukut näinud. Tüduku vend kutsus teda Mareniks. Tüdruk läeb vanematega Ewertsite poole. Poiss sooviks veel kord neiut näha. Ta teeb mitu ringi võõraste autoni ja tagasi tänava valgustini
annaabi.ee 
