Eduard Bornhöhe "Tasuja"
katusel lehvis must lipp. Ta sai teada, et lossihärra oli jahil vigastada saanud ja surnud. Oodo
oli niisiis uus lossihärra. Jaanus muretses Emiilia pärast, et kuidas noor neiu saab hakkama
oma toore ja äkilise vennaga. Kui helde ja pehme süda oli tütarlapsel ja kuidas ta oma isa oli
armastanud. Lohutust ei pakkunud ka see, et rüütel Kuuno paistis Emiilia eest südamlikult
hoolt võtvalt. See tekitas Jaanuses pigem mingi võõra kibedusetunde.
Öösel magas Jaanus halvasti, nägi jampslikku und. Lõpuks ta ärkas ja leidis oma akna tagant
põgenemas Maanuse. Poiss oli ära nälginud. Poiss rääkis Jaanusele, et kubjas tahtnud teda
uuesti laisklemise eest nuhelda ja poisike oli kodunt põgenenud. Nälg ajas ta lõpuks Jaanuse
juurde.
Järgmisel päeval tuli kubjas Maanust Metsa talust otsima. Tambet eitas seda, et põgenik nende
juures on. Kubjas ründas Jaanust ja Tambetit häbematult, tahtis kohe maja läbi otsima hakata.