ääretu hirm. See oli seesama, keda ta oli näinud unes! 3 Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja uni, hirmsam kui tõde. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse valhel. Hommikul ärgates, kui päike tuppa paistis ja ta eneses uut elujõudu tundis, oli tal veel lootust ärgata sellest jampsist. Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja õnnelik elu algab jälle. Kuid see oli paljas unistus. Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi lävele. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas kapid ja pööras kirstud pahupidi ning ajas enesele selga, mis meeldis. Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant
ääretu hirm. See oli seesama, keda ta oli näinud unes! 3 Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja uni, hirmsam kui tõde. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse valgel. Hommikul ärgates, kui päike tuppa paistis ja ta eneses uut elujõudu tundis, oli tal veel lootust ärgata sellest jampsist. Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja õnnelik elu algab jälle. Kuid see oli paljas unistus. Varsti kuulis ta Huhuu räuskamist teisest toast, ja peatselt ilmus see isegi lävele. Tal oli peaaegu iga päev ise ülikond. Ta avas kapid ja pööras kirstud pahupidi ning ajas enesele selga, mis meeldis. Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant
Ta ei usaldanud pilvis. Tänavad olid hämarad ja läksid silmanähtavalt hämaramaks. enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse vahel. Popi ei teadnud, kust nad tulid. Nad olid juba väga kaua teel. Tänavale järgnes Hommikul ärgates, kui päike tuppa paistis ja ta eneses uut elujõudu tundis, oli turg ja turule tänav, kuid kodu ei tulnud ikkagi veel. tal veel lootust ärgata sellest jampsist. Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. õnnelik elu algab jälle. Isand läks ta ees, pea kummaras ja Kuur seljas. Ta astus väsinud sammul, Kuid see oli paljas unistus. Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata
Ta ei usaldanud pilvis. Tänavad olid hämarad ja läksid silmanähtavalt hämaramaks. enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse vahel. Popi ei teadnud, kust nad tulid. Nad olid juba väga kaua teel. Tänavale järgnes Hommikul ärgates, kui päike tuppa paistis ja ta eneses uut elujõudu tundis, oli turg ja turule tänav, kuid kodu ei tulnud ikkagi veel. tal veel lootust ärgata sellest jampsist. Popi vantsis väsinult, ühelt kõveralt jalalt teisele vaarudes, neid lõputuid Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja mudaseid tänavaid. Oli nii imelik, et kõik nii hall ja tühi oli. õnnelik elu algab jälle. Isand läks ta ees, pea kummaras ja Kuur seljas. Ta astus väsinud sammul, Kuid see oli paljas unistus. Popit nööri otsas talutades, taha vaatamata ja peatumata
annaabi.ee 
