Tarbimissotsioloogia
Sellena lahendab Baurdillard kohe probleemi tõelisest ja mittetõelisest ideoloogiast,
baasist ja pealisehitusest. Samal ajal muidugi jätab Baudrillard välja sotsiaalse struktuuri
ja praktika. Vajadused, eesmärgid, funktsioonid on muutunud n.ö alibideks ja on osa
kõikehõlmavast ideoloogiast, mille moodustavad märgid.
Samas on Baudrillard kriitiline sellise ,,tegelikult eksisteeriva" postmodernismi suhtes,
erinevalt Jamesonist. Märkide tähendus devalveerub, märgid ei tähendagi suurt midagi
enam.
Haug (1986, 1987) arvab, et kui Baurdillard eristab kolme väästust: vahetus, kasutus ja
märgiline, siis tegelikult peaks kolmanda asendama lubadusväärtusega. Välimus
tähendabki lubadust. Visuaalsed-sensoorsed omadused peavad meid uskuma
panema, et sellega on hea tööd teha vms. See tähendab, et asjadelt liigub rõhk
inimest eendi ettekujutusele, fantaasiale, ootusele lubaduse täitumisest.