Eesti Punane Rist
optantide saabumisel nimetati ümber Eesti kodudeks.
Petrogradi alt Eestisse põgenenud Vene Loodearmee riismed tõid 1919 aasta detsembris kaasa
tähnilise tüüfuse ja kõhutüüfuse. Epideemia keskus asus Narvaümbruses. Loodearmee ei
olnud suuteline sellele piiri panema ning epideemia hakkas levima kohalike elanike seas ja
Eesti sõjaväev. Sel kriitilisel ajal tuli appi Eesti Punane Rist, kes avas ajutised haigemajad
AA, Lüganuse, Saka jaMaidla mõisas, Mäetagusel ja Iisakus ning
Kuremäekloostris.Tüüfuseosakonnad asutati Narva, Rakvere, Aseri ja Jõhvi haigla juures.
Nimetatud haiglate juhtkond koosnes sõjaväelastest, majanduslikku tegevust ja ravi korraldad
Punane Rist. Koos sõjaväe tervishoiuvalitsusega asutati maakondades 10 desinfektsiooni
lendsalka, koondravilaid ning muretseti samitaar, sauna ja desinfektsioonironge. Tapal
moodustati epitdeemia eest põgenenute laager. 1920 aasta kevadeks õnnestus epideemia levik
annaabi.ee 
