Eesti sisalikud
vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub
suur hulk mune, karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel.
Kivisisalik on looduskaitse all.
VASKUSS
Vaskuss on 20-60 cm pikkune sisalik. Elavad peamiselt niitudel ja metsades.
Vaskuss on saanud nime sellest, et tema läikiv, sageli pruunikas keha meenutab
jämedat vasktraadijuppi. Rahvas on nimetanud ta ussiks, kuid loomauurijad loevad
teda jalutute sisalike hulka kuuluvaks. Vaskuss eelistab tegutseda videvikus ja öösel.
Kuna ta on suhteliselt kohmakas liikuja, hangib ta saagiks aeglaselt liikuvaid
loomakesi, nagu putukavastseid, tigusid, vihmausse. Ise võib ta langeda saagiks
rästikule, toonekurele, rebasele, kährikule jt. Vaenlaste käest pääsemiseks on tal
varuks sama abinõu, mis arusisalikul, saba mahajätmine.
Talveks kogunevad vaskussid talveurgudesse. Tihti võib ühes urus olla üle 10 looma.