Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
töölistele ja nende peredele puhkust ja rõõmu."
Uued pargid rajati stiilis, mida kutsuti "parc paysager", erinevalt sellest mida varem imporditi
Inglismaalt "parc anglo-chinois". Parke iseloomustavad maastikuline liigestatus, eklektilisus,
kunstobjektide st varemete, antiikesemete kasutamine ning romantilisuse ihalus
mitmesuguste grottide ehitamise ja veemängu ärakasutamise näol. Valdavalt on tegemist
inglisepärase jalutuspargiga, kus prantsusepäraselt kasutati enamasti ainult teid, muru oli
piiratud madala taraga - erinevalt tänapäevast ei lubatud seal murul käia. Maapind modelleeriti
"looduslikult", terrassideta. Sirgete alleede asemel "harmooniliste kurvidega" teed. Varjulised
jalgrajad puude all, siin seal õitsevad põõsad ja saarekesed lilledega. Avati kauneid vaateid. Ka
ajaloolisele aspektile tuli pöörata tähelepanu - säilitada huvitavaid elemente, kuid uuendada
seda, mis on aegunud