19. saj naisterõivastus
kaunistustega.
Materjalid mitmekesised. Kleidid sageli puuvillasest riidest ja värvikirevad. Kasutati ka
hinnalisemaid ja raskemaid materjale nagu samet, musliin, muaree, siiddamast, taft ja
brokaat. Mustritest enamlevinud heledates toonides väikeseõieline lillemuster aga ka
10
triibulised, ruudulised ja ühevärvilised kangad. 1820-ndatel tuli moodi ruuduline kangas,
sellest tehti peamiselt jalutuskleite.
Siluett väga naiselik. Vöökoht loomulikul kohal ja väga sale, seelik lai, õlad laiad.
Kleidi pihaosa väga liibuv ja tõi rinnapartii hästi esile. Vöökoht korsetiga hästi saledaks
tõmmatud, kanti laia vööd. Selleks, et piht tunduks saledam, rõhutati väga suurte
varrukatega õlgade laiust. Alguses varrukas lai õlast kuni küünarnukini, hiljem aga
kuni randmeni ( nim. lambakintsud või sinkvarrukad). 1830. a saavutasid varrukad