·Teisaldamisel palun patsiendil ettepoole kummardada ja tõugata jalgadega (see hõlbustab patsiendi viimist isteasendist püstiasendisse) ·Tasakaalustan patsiendi raskust omaenda keharaskusega ·Enda jala toetan pööramisplaadile patsiendi jalgade vahele ·Patsiendi liigutamisel pööran oma jalga pööramisplaadil ratastooli suunas ja asetan Ta tasakesi ratastoolile istuma ·Asetan ratastoolile tagasi käe- ja jalatoed ning toetan patsiendi jalad ratastooli jalustele ·Kui patsient on saanud end mugavalt ratastoolile istuma, eemaldan ratastoolilt lukustuse. ·Küsin kliendilt, kuidas ta ennast toolis tunneb? ·Tõstan uuesti voodi endale vajalikule kõrgusele ja korrastan kliendi voodi, seejärel langetan voodi uuesti ·Töö lõppedes teostan antiseptika
Tõenäoliselt kasutati regesid ja rulle suurte ning raskete seadmete vedamiseks. Ratastega veerev vanker ilmus esmakordselt nähtavale vast Mesopotaamia linnades umbes 3500 aastat enne Kristust(vt lisa 1.). Neil vankritel olid teljed, mis pöörlesid koos ratastega ja olid kinnitatud vankri alla nahast aasadega. Pöörlemise hõlbustamiseks määriti neid loomarasvaga. Samalaadseid vankreid võib leida Indias veel tänapäevalgi. Tänu sadulatele ja jalustele, mis leiutati Indias, said inimesed ringi liikuda palju kergemini ja laiemalt kui kunagi varem. VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri koormaid kaugetesse maadesse. Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100
e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega) Ümberlükkekindlus on tagatud kui kõikidest ümberlüket põhjustavatest jõududest moment punkti A suhtes on väiksem kui kõikidest ümberlüket takistavatest jõududest moment sama punkti suhtes. Kõrvaloleval joonisel on - aktiivsurveks Pa (tugiseina ümber lükkav pinnase surve ja pinnasel oleva koormuse kaal) - passiivsurveks Pp (seina paigal hoidva pinnase surve), P1 ja P3 (seina jalustele jääva pinnase kaal), P2 (tugiseina omakaal) ning T (hõõrdejõud seina ja pinnase vahel T = V f, kus V on tallaga risti mõjuv koormus ja f hõõrdetegur betoon liival f=0,4 ja betoon savil f=0,3). Nii et ümberlükkekindlus on konkreetsel juhul tagatud kui (P1z1 + P2z2 + P3z3 + Ppzp+TzT) / Paza > 1 Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve
annaabi.ee 
