Jane Eyre lapsepõlv ja kooliaeg
ilmetu ning tõsine, teda peeti kiuslikuks, oma sisemuses selle üle arupidades
tundis Jane suurt ebaõiglust enda suhtes ja kurbust, et seda ei nähta. Oma
südames igatses ta nii väga olla armastatud. Tema ainus armas kaaslane oli odav
puust nukk, mille ta igal õhtul enne uinumist enda öösärgi sabasse keeras, et
tollel hea oleks.
Ainus inimene, kes Janest natukene selles majas hoolis oli hoidja Bessi, Bessi oli
Jane meelest mitmekülgselt andekas, oli töökas, oskas kenasti laulda jalugusid
jutustada, aga samas oli Bessi tujukas ja Jane sai tihti tema käest hurjutada.
Sellel eelpool nimetatud päeval oli Jane tõmbunud hommikusöögitoa aknaorva ja
luges seal üht selle maja raamatut, kui John teda jälle otsis (ilmselge kavatsusega
Janet kiusata). Jane oli sellega peaaegu harjunud, et John kiusas teda koolist
kodus olles 1-2 korda päevas. Seekord jäi Johnile ette, et Jane oli võtnud nende
raamatu, ta käskis Janel seista akendest ja peeglitest kaugemale ja saatis selle
annaabi.ee 
