Inuitid on traditsiooniliselt olnud kalurid ja jahimehed. Nad jahivad vaalu, merihobusid, jääkarusid, linde. On öeldud, et inuitid jahivad kõike mis lendab, kui see just lennuk pole ja kõike mis roomab, kui see pole just tank. Tüüpiline inuittide toit on kõrge valgusisaldusega ja väga kõrge rasvasisaldusega. Talvel, kui nii maa kui meri on jääs, kasutavad eskimod koerarakendeid transpordiks. Selleks kasutavad nad Husky koeri. Inuitid teevad oma riided ja jaltsid loomanahkadest, mis on kokku õmmeldud looma kontidest ja kõõlustest tehtud nõelte ja niidiga. Inuittide kunst, nikerdused, tekstiilitööd ja laulmine on väga populaarsed, mitte ainult Kanadas, vaid kogu maailmas ning inuittide kunstnikud on laialt teada. Kuigi inuittide elu on oluliselt muutunud viimase sajandi jooksul, jätkavad nad oma traditsioone. Traditsioonilised teadmised nagu lugude jutustamised, mütoloogia, muusika ja tants on nende traditsioonide oluline osa
edukam majanduslik riik. Vahemereline kliima ja pikk rannajoon on on Horvaatiasse toonud 6-7 milj. Välisturisti aastas. Horvaatia maapinna sees leidub naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, loodusliku asfalti jpm maavarasid. Hästi kergesti on arenenud kerge- ja toiduaine tööstus. Ehitatakse mitmesuguseid masinaid , sealhulgas laevu ning keemia- ja puidu tooteid. Ekspordi moodustavad 30% masinad ja seadmed; 10% õmblustooteid, jaltsid ja keemia tooted. Peamised majandus partnerid on Itaalia, Saksamaa ja paljud balkani riigid , kes kuulusid Jugoslaavia kooseisus olnud riigid. Tähtsamad majanduskeskused paiknevad Pannoonia madalikul, Dinaari eelmäestikes (Zagreb, Karlovich, Vukovar) ja Aadria mere rannikul( Rijeka, Pula, Zadar , Split). Põllumajandus on väga mitmekülgne ning looduslike tingimuste tõttu piirkonditi väga erinev. Panoomia madaliku ja selle servaalade
Kõige enam soojust tekib lihastes (80%), maksas, neerudes. Soojustekke suurendamiseks saab inimese tahteliselt oa lihased tööle panna, mittetahteliseks lihastööks onkülmavärinad . Kui ähvardab ülekuumenemine, siis käivituvad soojust äraandvad mehhanismid nagu naha veresoonte laienemine ja seeläbi suurem seeläbi katmata kehaosal. Samuti juhtivuse teel – kehaga kontaktis olevate pindade kaudu soojuse eemale juhtimine. Kummitallaga jaltsid on nt hea soojusjuht, kivipõrand samuti. Villased riided ja vildid on halvad soojusjuhid. Kolmas soojuse äraandmisvõimalus on higistamine – higi aurumise teel keha pinnalt. Naha veresooned laienevad ja higinäärmete talitlus suureneb, suureneb hingeaur. Kui väline temperatuur ületab kehatemperatuuri, siis enam kiirgust ei toimi. Väikelapsed on kõigusoojused – termoregulatsioon ei ole välja arenenud. Neid ähvardavad nii alajahtumine kui ka ülekuumenemine kõige enam
annaabi.ee 
