Eesti keeleteadlane Julius Mägiste
(Ariste 2008).
Oma arvestustes on Mägiste seadnud paika suuna ning toonud esile probleeme, mida tuleks
edaspidi tingimata uurida. Ta tõi välja, et arheoloogide andmetel on balti mõju
läänemere-soomlastele ning eriti Eesti pragusel alal olnud tugev keskmisel rauaajal.
Keeletadlane on teinud ligi paarkümmend konkreetset märkust balti etümoloogiate kohta
ning on lisaks ka täiendanud teiste autorite, näiteks Jalo Kalima, balti sarju, sealjuures peamiselt
eesti ja liivi osas (Mägiste 1936).
Sammuti on Mägiste (1977) aluseks võtnud tähenduse ’teritama’ ning õigustatult juhtinud
tähelepanu asjaolule, et kirjakeeles esineb kärpima selles tähenduses varem. Sõna kärpima
tähenduses ’teritama’ on ilmne alamsaksa laen tulenev sõnast scharp ’terav’ (Udo Uibo 2015).
Kasutatud kirjandus
1. Mägiste, J. 1937. Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika. Kirjandusarhiiv 2008
annaabi.ee 
