K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks. Linnriigi s�jav�gi koosnes kodanikest. Rikkad �ritasid oma v�imu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka. Sparta kodanikkond - spartiaadid. Riigi �lej��nud elanikkond oli nende v�imu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid
...........................................................179 Tähtsamad mõisted ............................................................................... 180 Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel ......................................... 184 Saateks Riigikaitseõpetust õpiti Eesti kooli- tasapisi soetatud õpperelvi ja teisi õp- des enne Teist maailmasõda. Nõuko- pevahendeid. Suurem osa koole kor- gudeaegse sõjalise algõpetusega pole raldab lisaks teoreetilisele kursusele ka riigikaitseõpetus kuidagi võrreldav. välilaagreid. Kaitseministeerium on Nüüdisaja demokraatlikku ühiskon- korraldanud täienduskursusi ja -se- da sobiva riigikaitseõpetuse õpeta- minare, kus asjatundjad on õpetajaid mist alustati mitmes koolis peamiselt hoidnud kursis muutustega kiiresti entusiastidest õpetajate eestvedamisel arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkon-
annaabi.ee 
