Nimetu
seisustest, milles nad ise alla jäid,samas kui need võisid neile negatiivsed olla).
Rootsis neli seisust. Kui oleks olnud mingit seisuslikku kooskäimist, saaks rääkida vaid
kolmest seisusest. Aadlikud, linnakodanikud, tp . 1600 toimus üks riigipäev ( rootsi) ka
Eestis. Peeti Paides.
Oli kahte liiki seadusid: oli rootsi riigi seadused ja eesti ja liivimaal kehtivad seadused.
Üldiselt pm järgi rootsi üldseadused hakkasid kehtima eesti jaliivimaal , kui nad ei läind
vastuollu kohalike seadustega. Seda soovisid ka siinsed rütelkonnad. Kergem oli teha
ettekirjutisi Liivimaale, Eestis võttis kauem aega, sest tln hakkas riigivõimule vastu
toetudes oma privileegidele. Seega korralduste paikapanemine võttis aega-SÕnasõda
kehtis aastaid. vahel leiti, et on targem hakata uut seadust täitma, kui oodata ülevalt poolt
tulevat korraldust.
Vahet tuleb teha kohalike ja stockholmi käsitlemisel. Stockholmis käsitleti eestit rootsi
annaabi.ee 
