Akadeemilise sõudmise üldised alused
Jalgrattatreeningu üheks positiivseks omaduseks on sõudmisele sarnane
jalgade töö. Teiseks põhiliseks väärtuseks on see, et kui ühe veepealse treeningutunni pikkus ei
peaks oluliselt ületama 2 tundi, siis jalgrattatreening võimaldab sõudjatel püsiseisundi tasemel
tehtavat tööd 2-4 või isegi kuni 5 tundi ühes treeningus, mis veelgi arendab aeroobset baasi. Nii
näiteks kasutas Xeno Müller, 1996 aasta olümpiavõitja ühesel paadil, ettevalmistusperioodil
nädalas 3-4 jalgrattatreeningut, ühe treeningu pikkuseks oli tavaliselt 2,5 kuni 3,5 tundi ja
jalgrattatreeningud moodustasid kogu nädalasest treeningumahust 30%. Samas tuleb arvestada,
et ühesuguse südame löögisageduse juures on laktaadi kontsentratsioon veres kõrgem
jalgrattatreeningul kui veepeal paadis treeningutel. Selle põhjuseks on asjaolu, et sõudmisel on
haaratud kõik keha peamised lihasgrupid, kuna jagratta puhul on töös põhiliselt jalalihased. Nii
annaabi.ee 
