Nimetu
Polnud põhjust ka Prantsusmaalt pärit kaasautoril-Pariisi tõllassepa Michaux' nime kandvad
jalgrattad läksid robinal, 500 kuldfranki tükk.
Töösturid, äri- ja kaupmehed olid jalgrattale selgelt tunnustus avaldanud. Turgudele tunginud
uljas kondiväristaja kippus ahistama tõldu ja muusikariistu, tegi kahju sadula- ja isegi
viinakaubandusele. Õmblusmasinad? Käigu kuradile. Relvad? Jalgrattabuumi ajaks võib ka
need unustada. Jalgrattatootmine hoogustus üha. 1869. aastal oli Pariisis 1300 jalgratast.
Kolmekümne aastaga suurenes see arv 500 korda. Ühendriigid, kes eurooplastele
hilinemisega järele tormasid, valmistasid üksnes 1895. aastal 1,25 miljonit kaherattalist. Nii
haaras jalgrattapalavik ühe sajandi jooksul maailma juba teist korda.
Naaskem aega, mil jalgratas oli värskelt saanud pidurid. Õigel ajal pidama saada on küll hea,
kuid jalgratas on ju tehtud selleks, et sõita
annaabi.ee 
