Nimetu
aastatel.
Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti 1869 Prantsusmaal marsruudil Pariis-
Rouen, mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. 1892 asutati Rahvusvaheline Jalgratturite
Assotsiatsioon (aastast 1900 Rahvusvaheline Jalgratturite Liit, UCI). Esimesed ametlikud
maailmameistrivõistlused trekisõidus toimusid 1893, maantesõidus 1921 ja krossisõidus 1950.
Jalgrattasport kuulus juba esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavva 1896. aasta
suveolümpiamängudel Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas
alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Alates 1996. aasta
suveolümpiamängudest tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased.
Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, oli Aavo Pikkuus,
kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku
maanteesõidu.
Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda