Rumeenia
.
Ilm oli soe ja loodus purukuiv, viimast korda lasti meid pissipeatusele Lätis Gauja jõe
lähedal. Järgmine peatus oli juba Eesti piir- Valga. Tony oli lahkumispalavikus, tema oli
see, kes esimesena bussile järele lehvitas. Tegime Valgas ka lõpuks ära oma grupipildi-
varem nagu kuidagi ei saanud! Nägemiseni, Tony!
Tartus toimus suurem kolimine, Kesk Eesti rahvas korjas oma kodinad
kokku.Tähelepanuväärse seigana seisid Kanni igikadunud jalgrattapedaalid kenasti
järelkäru sisemise rattakoopa PEAL, nagu poleks nad kunagi sealt lahkunudki! Vaesed
Bulgaaria grupi jalgrattatehnikud, kes Bulgaarias verist vaeva nägid uute otsimisega! Aga
jäägu see järgnevatele põlvedele arutlemiseks...
Tunne oli lahkumisel nagu toimuks massimõrv, igaüht sai kõvasti- kõvasti kallistatud ja
heidetud viimane pilk, lubadusega jälle Kunagi kohtuda...
NÄGEMISENI, sõbrad, kes viitsis mu üllitist lõpuni lugeda ja aitäh teile, kui leidsite siit