Tõde ja Õigus II Terve tekst
Katsus meelde tuletada,
kas tal olid kindad käes, kui ta kange tuulega üle välja tuli, aga ei jõudnud mingisugusele
otsusele. Hakkas uuesti nööpe kinni panema, läks ise kärmesti edasi ja pani nööpe kinni, sest
polnud põrmugi aega seista. Tõstis palitukrae üles, surus käed kõvasti tasku ja läks. Palitu
alumine nööp oligi lahti jäänud, aga selle kohta mõtles ta: ,,On parem käia, jalad vabamad." Aga
mets muutus aina paksemaks ja pimedamaks, risu hakkas jalgesse, oksad peksid silmi ja
kiskusid mütsi, aga Indrek läks ikka edasi. Kui kaua see nõnda kestis, seda ta ei tea, aga äkki
märkas ta tuld. Üsna harilikku punast tuld märkas ta, nagu see paistab talveõhtuti kustki
taluaknast. ,,Ehk ongi talu," mõtles Indrek, ,,sest meil on metsa taga ikka talu ja talu taga mets.
Aga mujal ei ole. Saksamaal istub metsa taga üliinimene ja üliinimese selja taga on mets, kus