Eesti murrete erijooned
· Palatalisatsiooni puudumine , nt nänni 'ema', lehtel 'lehtedel'
Morfoloogilised erijooned
· Käskiva kv keeldkõnes da-inf, ärä kõnelte 'ära räägi'
· Tingiva kv minevikus lihtvormid, tullus 'oleks tulnud'
· hVn lõpuline seesütlev, kähen 'käes', sehen-sihen 'sees', mahan 'maas', suhun
'suus', ehen-ihen 'ees'
· e-tunnuseline tugevaastmeline mitmus, nt haudest 'haudadest', jalgeg 'jalgadega',
lehtel 'lehtedel'
Tartu murre
Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu. Lõunaeesti
keeleala keskne murre. Siirdeala põhja- ja lõunaeesti keele vahel.
Häälduslikud erijooned
· Q3, tulli 'tuli'
· Lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, vigurdega 'viguritega'
· Diftongide teine osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, saendest 'seinadest'
· Pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2-s
annaabi.ee 
