Saksa renesanss
Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles
ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks.
Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed
(Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale).
Trükikunsti leiutas Saksamaal 15. sajandi keskel Johann Gutenberg. Teadmiste ja hariduse
kiires levikus nägid võimuisandad kindlasti ohtu iseenda jalgealusele.
15. sajandil arenes Saksamaal puuskulptuur. Lisaks mastaapsetele altaritöödele tegid
puunikerdajad ka väikesemõõtmelisi töid, näiteks lae-kandelaabreid, kujukesi ja koduse
palvetamise puhul kasutatavaid krutsifikse, materjalina kasutati valdavalt kuuske või
pärnapuud.
16. sajandi esimesel veerandil arenes Saksamaal maali kõrval ka graafika. Peamiselt levis
puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika:
lendlehed, karikatuurid.