Rahvalaulud
Neljasilbiline atribuut on viidud värsi
lõppu.
Haruldane on see, et esimene värsipool täidetakse sõnakombinatsiooniga 1+3:
Sa i/sätu, /ma e/mätu (1313)
- v- v - v - v
Regivärsi rütmilist monotoonsust püütakse elavdada korduste ja lisakiilsõnade või kiilsilpidega. Eriti meestelauludes leiame
lisasõna "aga": "Kahe-aga-jalgane kassikene".
Sõnasilbistatistika põhjal avastati sõnapaigutuse kohta nn. paisumise (raskenemise) seadus. Pandi tähele, et raskem sõna esineb
sagedamini värsi lõpul kui algupoolel. Esimene värsipool lauldakse n.-ö. rohkem staccato, teine pool rohkem legato.
5
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152
Skandeerimine. Luulekeelel on erinev meloodilisus proosast
annaabi.ee 
