strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavgi. Spartas oli sjakunsti krgeim tase. Sparta oli sjakas riik. Sjavgi oli hiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sjakateks. Poisslapsed veti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal petati neid relvi tarvitama,maadlema ja ujuma,et nad oleksid sjaliselt hsti ettevalmistatud. Kuna neid kasvatati pigem fsiliselt,ji vaimuharidus tagaplaanile. Kuna Sparta riik oli sjaliselt hsti arenenud,ei suutnud
2) Palgasõjaväe sõjakäigud olid sageli (???) iseloomuga; palgaarmee komplekteeriti enda riigist, kui ka välismaalt värvatud meestest, seega polnud pa. otseselt seotud ei riigi ega ka rahvaga. Alalisesse sõjaväkke võeti mehed kindlate lepingute alusel 3) taktika ehk õpetus, kuidas võita lahingut strateegia ehk õpetus, kuidas võita sõda 4) Muutused sõjakunstis valitsevaks muutusid 1) joontaktika ehk lahinguolukord, kus jalavgi jagati kolmeks: eelväeks, peajõuks ning järelväeks ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele 2) kunamisstrateegia vaenlase territoorium haarati ilma ühengi lahinguta, loodi tugevaid kindlusi vaenlaste ja piiride kaitseks uus lahinukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks 5) Tulemuslikku sõjapidamist takistas mittepiisavalt komplekteeritud armeed, raha voolab riigist välja Põhjasõda(1700-1721)
annaabi.ee 
