Aino Pervik
meresaarel keset metsroose ja mände õndsalt hoolimatuses kõigi maailma murede suhtes. Ent
Kunksmoori täidab sisemine aitamissund. Domineerib eksistentsiaalne vastutustunne ja see
sunnib Kunksmoori eetiliselt tegutsema (A. Pervik 2000: 12-13). Siit leiame mõõdukalt
heakõlalist algriimi, rahvalikku sõnakasutust („klaarid mõtted“), häid lausetäiendeid
(„südametäiega“) ja rahvalikke võrdlusi („terve kui purikas“). Muinasjutus leidub ka
salapäraseid sõnu nagu Trummi jalavee ravimiseks vajalik „kurakäe sõrmkübar“, millega
rohtu võtta, sest jalg on „kurapoolne“. Õpetlikkus on Kunksmoori lugudes esitatud vaimukalt,
humoorikalt ja kujundiliselt täpselt. Muinasjutus vaheldub humoorikas lüürilisega. On
lihtsaid, meeldejäävaid pilte Kunksmoori nõidumisest nagu linnu päästmine kurjast õlikatkust
(M. Müürsepp, .. 1995. 45). Raamatu süžee on põnev, täis tegevust ja fantastilisi paisutusi.
5