Diabeet ehk suhkruhaigus
Raskendatud
võivad olla käimine ja tasakaalu hoidmine. Kõige enam vaevavad patsienti
autonoomse närvisüsteemi kahjustused, nagu südame löögisageduse kõiku-mised,
kõhulahtisuse või kõhukinnisusena avalduvad soolte talitluse häired ning pea-
pööritus. Närvikahjustusi saab leevendada mitmesuguste valuvaigistitega. Tuleks
hoolitseda glükoositasakaalu eest.
4.4 Diabeetiku jalad
Tundlikkusehäired ja nõrgenenud vereringe loovad patsiendil soodsad tingimused
erinevate jalavaevuste tekkeks. Seisundi teevad raskeks halvad jalanõud, vigastatud
jalad, halb jalahügieen ning jalgade anatoomilised omapärad. Diabeeti põdevatel
inimestel on oht närvikahjustuse ja jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Need
võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel. Diabeetikutel on
suurem kalduvus põletike tekkeks ( vt joonis 1 ).
4.4.1 Diabeetiku jalgade hooldus
Jalgade hooldus peab olema hoolikas ja veretu. Tuleks vältida paljajalu käimist ning