Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
polnud vaja sinna kõrvale.
Ametkondlikud (vene keeles mnogotirazkad) ettevõtete, õppeasutuste jne ajalehed.
Siinkohal teeme ühe meelevaldse lihtsustuse, kui vaadata üleliidulist statistikat, tasub
olla tähelepanelik kolhoosiajalehed tehti eraldi rühmaks, ajakirjanduslikust aspektist
täiesti tarbetu ja meie võtame need ikkagi ametkondlike rüppe. Lugejale kõige
lähemad lehed käsitlesid mingi suure kollektiivi (vähemalt 2000 töötajat, nt
jalatsikombinaadi või Suure Teatri) ajaleht. Eriti 80ndatel aastatel kujunes mõni
ametkondlik leht ehtsaks ajaleheks. Eestis näiteks mõnesid meie kuulsa loominguliste
liitude pleenumi materjale ei saanud ametlikus ajakirjanduses avaldada, seetõttu
avaldati ametkondlikus - kolhoosilehes.
Tartus ilmunud ,,Universitas" oli samamoodi ametkondlik leht, nagu kõik
õppeasutuste lehed.
Ajakirjad
Ajakirjade süsteem ei sõltunud haldusjaotusest. Ajakirjad ilmusid Moskvas,