Talutööd 19sajandil eestis
Külvatavatele kultuuridele olid sobivaimad külviajad -
kaer külvati 9-7. külvinädalal,
oder ja lina 5.külvinädalal.
6. külvinädal, mai keskel, oli "rohunädal", mis uskumuse kohaselt sigitas rohkem
umbrohtu kui vilja. Põllumees pidi hooles olema, et külvatav vili sel ajal mulda ei
saaks.
19.sajandil avaldati külvinädalad kalendrites.
Jüripäevaga algas suviste tööde ja karja väljas olemise perioodi algus. Jüripäevast
saadeti jalateolised mõisa, algas sulaste ja teenijate teenistusaeg.
Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks -
põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine.
Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim
maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses.
Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud
kuivasid, misjärel vaalud põletati
annaabi.ee 
