Kord Eestis pärast muistset vabadusvõitlust
Talupoegade olukord 14,16saj.
Pärisorjuse tunnuseks Teooorjuse kasv. Mõisa põllud suhtlesiselt suured ja selleks hakati
talupoegi ära kasutama nende tööga. Keskmiselt 3-4 päeva nädalas 14-15saj. Oli ka piirkondi
kus oli 2 päeva teotööd või piirkondi, kus 6 päeva. Teotöö oli siis talupoja töötamine
mõisniku põllul. Sulased ja teenijad saadeti põllule. Neil ei pruukinud olla oma talu.
Teotöö jagunes kaheks: jalategu ja rakmetegu. Jalateo korral ilmuti mõisa ja anti ülesanne
kätte. Rakmeteo korral ilmuti koos hobuserakme vm ka. Kujunes välja ka abitegu, mis esines
kuni 19 saj välja. See oli kõige vihatum ja seda rakendati hooajati. Nt vilja kündmine,
lõikamine, sõnniku vedamine. Lisaks teotööpäevadele oli siis vaja ilmuda hooajati ka
abiteole. Mõisnik võis igal hetkel inimesi mõisa kutsuda, selleks polnud kindlaid päevi.
Loonusrent- miski, mida anti mõisnikele
annaabi.ee 
