Eesti uusaeg
möldrid ja körtsnikud. Tihti olid nendel ametitel ka nn "väikesakslased".
Taludes kogu elu keerles viljakasvatuse ümber, kuni 19 saj keskapigani toiumus see 3välja
süsteemis. Valdav oli pölispöllundus, veidi oli ka alepöllundust säilinud.
, siis algas ka suvine jalategu mõisas(lihtsalt teomees) , teine oluline oli rakmetegu
(teomees härja/hobusega, see toimus aastaringselt). Suvised põllutööd enda pöllul ja
suvine jalategi mõisas löppes 29 september mihklipäeval.
Üleribasus- talude pöllumaad olid perede vahel ära jaotatud. Maad olid aga erineva
viljakusega, niiet selleks et õiglus tagada talunike vahel, oli pöld eri talude vahel ribadeks
ära jaotatud.
Väljasndus- ühel terviklikul pöllul pidid köik kasvatama ühte ja sama kultuuri.
Koormised- umebs 90% moodustas teotöö, ülejäämud olid igast naturaalandamid jne.
Lisaks oli talupoegadel teede ja sildade ehitamise ja hoolduse teema
annaabi.ee 
