Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
376
Näidisjuhtum
Häirekeskus saadab teid hilisel õhtutunnil välja kontaktivõimetu 35-aastase mehe juurde. Sõit
toimub vilkurite saatel ning lõpeb magalaks kutsutud elurajoonis. Saabudes leiate eest hulga
inimesi, kes ei näi kõrvaltoas lebavast kaaslasest eriti hoolivat.
Esmapilgul on tegemist alatoitumisega ja suhteliselt lohakalt riides patsiendiga, kellel on tugev
huulte tsüanoos (sinised huuled). Tema kätel on arvukad kõvastunud ja põletikulised armid, mida
on näha ka jalaselgadel. Südame löögisagedus on 45/min, vererõhk 60/vaevu mõõdetav,
hingamissagedus 5 korda/min, SpO2 65%. Pupillid on nõelteravad, veresuhkur 5,3 mmol/l, GCS
3: silmad pahupidi, kõnele ei reageeri, motoorset reaktsiooni ei ole.
Majas viibivate inimeste abil tehtav anamnees suurt edasi ei aita, sest nad väidavad end patsienti
üldse mitte tundvat ning annavad teadvusehäirete tekke kohta vastukäivat infot. Kohapeal
viibivad inimesed on samuti kergelt ebaselges olekus