Vabadussõja kindralid ja admiralid
kongressi tuli tal oma vapsiliikumise-auametid maha panna, kuna ta ei olnud päri A.
Sirki ja A. Larka aetud radikaalse poliitikaga, mis seekord võimust võttis.
Võrumaal sündinud, kuid Tartus ülesse kasvanud E. Põdder olevat end ise pidanud
tartlaseks. Tal olnud kombeks mõnikord tartu murret rääkida, tartumurdline sõna
,,õkva'' olnud aga ta meelissõna, mis andiski talle sõdurite hulgas hüüdnimeks Õkva.
1932. aastal jäi E. Põdder haigeks ta jalga lõi gangreen. Jalaoperatsioon
ebaõnnestus ja jaanipäeval, 24. juunil 1932 ta suri.
Kindral ernst Põdder maeti tallinna Sõjaväekalmistule. Ta on seni teine Eesti
kindral, kes sealses pühas mullas puhkab.
Aleksander Tõnisson sünids 17. aprillil 1875 Tartummal Härjanurme vallas
taluperemehe pojana. Ta õppis Eesti Aleksanderikoolis Põltsamaal.
30. augustil 1896. astuski ta sõjaväeteenistusse ja määrati 104. Ustjusi
jalaväepolku, kust hiljem viidi üle 101. Permi jalaväepolku