Kesk-Eesti lavatasandik
omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke
pinnakate).
Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse.
Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed,
eraldades üksteisest lavatasandikke.
Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja
põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva-
Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi
madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha).
Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool
Põltsamaa jõge (linnast põhja pool).
Veestik
Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt
kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi.
Suurim seisuveekogu on Kamari hüdroelektrijaama paisjärv (u 25 ha)
Põltsamaa jõel.
Jõed voolavad lõuna-edela suunas, kuna maapinna kallak on selles
suunas.
Idaosa veestab Pedja jõgi (122 km), mille lisajõgedeks on Kaave (38
annaabi.ee 
