Eesti Vabadussõda
endid tagasi tõmmata." 22.juuni pärastlõunal oli Võnnu all tekkinud
soodne olukord vastase lõplikuks löömiseks.
Ronneburgi all võitles 3.polk 22.juunil edukalt pealetungiva vaenlasega.
Ohtlik hetk tekkis 9. ja 1. roodu liitekohas, kus ühel vaenlase osal läks
korda tungida Ronneburgi endise ordulossi varemeteni. Sealt ähvardas ta
edasitungiga 3.polgu juhtimiskeskust. Et väeosa oli vaenlase korduvate
kallaletungide tagasilöömiseks ära kasutanud kõik oma varud, siis sai
jalamaakuulajate komando ülema ajutine kohustetäitja, ohvitseri asetäitja
Ferdinand Silman käsu tõkestada vaenlase edasitung. F.Silman liikus
meestega kiirjooksul kohale ning jõudis lossivaremetesse hetkel, mil
Landerswehr'i osad olid juba mööda kõrget mäekallakut üles ronimas.
Seal tabas neid meie meeskonna tabavalt juhitud tuli, mis sundis vastase
suurte kaotustega taganema. Landeswehr'i põgenemise kohta toob Starte
lahingust osavõtnud sakslane järgmise huvitava kirjelduse: