Lendamine oli ilmselt võimalik vaid lühikeste hüpete näol. Tiivaotsad ümmargused nind suled sarnased tänapäeva lindude omadele.[3] Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi Umbes tihasesuurune. Tiivaehitus oli juba üsna aerodünaamiline ning asümmeetrilised suled hakkasid rohkem meenutama tänapäeva tiiba kuna 8 lennuvõimekus oli üsna hea.Tema tagajäsemete morfoloogia on siiani jäänud ebaselgeks kuna pole leitud hästi säilinud jalaluid.[6] https://en.wikipedia.org/wiki/Eoalulavis Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks toetusstruktuuriks tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida. [3] Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni Neil on väikesed ning kerged luud, suur tiiva siruulatus ja lühikesed sabad. Suured rinnakuluud võimaldavad suuremaid tiibade jaoks vajalikke lihaseid. Just suured rinnaku lihased võimaldavad olla neil parimad lendajad.[3]
kasetohtu mässituna maapinda asetatud tõenäoliselt 13. sajandi esimesel veerandil. «Kokku oli seal oma paar kilo pronksi, sealhulgas imeline ristripatsite ja kuljustega kee, pronksspiraalidest valmistatud vöö, kaks noatuppe ja hoburaudsõlg,» ütles Kriiska. 5. Mihkli kirik Pärnumaal keskaegse Mihkli kiriku võlvidepealse puhastamisel leiti kirikusse veetud mullakihist inimluid. «Esines põhiliselt väiksemaid luid, koljusid ja suuremaid jalaluid sinna ei veetud,» ütleb arheoloog Ain Mäesalu. Miks võeti kiriku kõrvalt mulda koos matustest pärinevate luudega ja veeti võlvide peale, pole teada. Mulla seest tuli välja ka panuseid sõrmus, noad, pannal ja mitu hõbemünti. Üheks huvitavaimaks leiuks nimetab Mäesalu siiski 16. sajandist pärit raamatukaane kaunistusi. «Ühe maakiriku kohta on see ääretult huvitav,» ütleb arheoloog. Lisaks leidudele tõid väljakaevamised selgust ka kiriku ajalukku
annaabi.ee 
