automaatseks tekitamiseks (1): a) sagedusega üle 80 korra minutis b) sagedusega alla 60 korra minutis Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab a) hemogramm b) leukogramm c) elektrokardiogramm 8 A- veregrupiga Rh positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antiA antikehad, anti-D antikehad c) antikehad puuduvad b) anti-B antikehad c) anti-B antikehad, anti-D antikehad Paremast jalalabast venoossesse verre saabuv lünf läbib: a)õndlalünfisõlmed, kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja parema venoosnurga b) kaenlalünfisõlmed, parema lünfijuha ja vasaku venoosnurga c) õndlalünfisõlmed, kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja vasaku venoosnurga d) kaenlalünfisõlmed, parema jünfijuha ja parema venoosnurga Toomasoon ja viimasoon on a) lünfisõlmedel b) sinusoidis c) päsmakesel Venoosne juurdevoolu südamesse sõltub: 1. Lihaste kontraktsioon ( rõhu tõus suunab
vasakpoolne), 6 (taga-keskmine) ja 1 (taga-parempoolne). Mängijate vaheline asetus väljakul Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. . Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses, mis on näidatud Määruses . Mängijate asetus pallingu momendil tehakse kindlaks ja kontrollitakse nende jalalabade asetuse järgi kokkupuutel väljakuga: Igal eesliinimängijal peab olema vähemalt osa jalalabast keskjoonele lähemal kui vastava tagaliinimängija jalad; igal parem(vasak) -poolsel mängijal peab olema vähemalt osa jalalabast parem(vasak) -poolsele külgjoonele lähemal kui vastava liini keskmise mängija jalad. Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata mistahes koha oma väljakupoolel või vaba-alas. 7.5. ASETUSVEAD Kui mõni mängija ei asu õiges asetuskohas pallija löögi hetkel pallile, siis teeb võiskond asetusvea.