BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
Ta näeb halvasti, kuid tajub
seda, kus on valgem ja kus pimedam. Silmade ümber paiknevad neil lühiksed kombitsad,
millega nad lähimat ümbrust uurivad. Kompimismeel ongi neil kõige paremini arenenud.
Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapoolel olevate jalakestega. Tal on mitusada
torukujulist jalakest, mille otsas on iminapad. Meritähe kehas on mereveega täidetud
torusüsteem. Vesi pääseb sinna läbi seljal oleva ava. Vee pumpamisel jalaksestesse hakkavad
need liikuma. Meritäht sööbr koralle, limuseid, väikeseid usse jt, kes ei suuda kiiresti liikuda.
Väikse saagi neelab ta tervenisti aga suurema saagi seedib ta väljaspool keha, selle ümber
mao sopistamisel. Meritäht areneb moondega. Emasloom ja isasloom eritavad munarakud ja
seemnerakud vette, kus toimub viljastamine. Munast areneb vastne, kes erineb täiskasvanud
meritähest ning saab kiiressti ujuda. Vastne teeb läbi moonde ning laskub merepõhja.