"jalakohad" - 1 õppematerjal

Leiva ajalugu

Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Teateid erikujulistest jõululeibadest on juba 19. Sajandi algusest. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline ­ näiteks seakujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja), auguga, millesse võis hiljem asetada küünla. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga. Sellele anti sea kuju. Üks ots vormiti seapea moodi, külgedele märgiti mügerikkudega jalakohad. Jõuluorika pikkuse ja raskuse kohta on ka üpris täpseid teateid. Eesti mandrilt on andmeid 1,5 jala pikkusest seakujulisest jõuluorikast, millel olid nina, sõõrmed ja silmad. Seljal oli 4­5 jutti, nende vahel harjaseid meenutavad kühmukesed. Hiiumaal on jõuluorikale sõrmega tehtud keskele ka maagiline märk ­ viiskand, selle ümber veel sõrmeotsaga kirjad (Astel, 1992). Teine peamine jõululeib oli ümara kujuga. Seda nimetati jõululeivaks ehk kuhjaga leivaks