ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte käituda mõistuse soovide järgi. Tants kui julgus vabaneda ühiskonna põhimõtetest ja mallidest, mis ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata. Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika. Helitöö ei oma jalakeerutuse juures üldse olulist tähtsust. Meloodia täiendab tantsu, aitab rääkida lugu, aga see eksisteerib ka muusikata. Emotsioone ei väljenda mitte pelgalt nägu, vaid iga liigutus omab mõtet, lugu ja tunnet. Arvan, et zesti algtõuge peab tulema ennekõike tundeelamusest. Publiku seas on alati kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste.
Hoia metsa kahju eest, õpeta sa põõsa tagant karja haljast heina sööma! (Kilkavad) Jaanike! Jaanike! (ja jooksevad laiali.) VANALDANE MEES (võtab midagi pihuga maast ja pillub tulle). Tutrad tulesse, kasteheinad kesale, linad minu põllu peale! Sarvemäng näitelava taga; tuttav lehepilli-lugu. I TÜDRUK. Tammaru Margus! II TÜDRUK. Margus jah! Tema lehepilli-lugu! Mõned jooksevad vastu, teised teevad pilliloo järgi lühikese jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAINE tulevad. Mõlemad viimased jäävad ettepoole, vanemate inimeste juurde seisma. Teretamine ja elav liikumine, aga ka - peade kokku-pistmine ja sosistamine. Tüdrukud hoiavad nähtavasti natuke Tiinast kõrvale, aga mitte väga silmapaistvalt. On, nagu tikuks tume tuju võimust võtma. Epp saab sellest aru ja tõttab seda peletama. EPP. No mis te's nüüd mängu katki jätsite? Tulge jälle nukku jooksma! Ega see
annaabi.ee 
